Gdańskis jõuab varem või hiljem Motławale. Siin kohtuvad jalutajad, siin silduvad paadid ning kivimajade fassaadide taga peituvad endise sadama jäljed. Jõgi on sajandite jooksul määranud elanike töö- ja elurütmi. Linna ajaloo mõistmiseks tasub just sellele tähelepanu pöörata.
Kust pärineb nimi Gdańsk?
Vanim teadaolev mainimine Gdańskist on seotud püha Wojciechi külaskäiguga 997. aastal tema misjonireisi ajal Preisimaale. Hiljem kirja pandud püha Wojciechi eluloos esineb nimetus „urbs Gyddanyzc“. Ladina keeles tähendab „urbs“ linna või kindlust, ning nime kirjapildis on säilinud jälg selle slaavi hääldusest.
Gdański nime päritolu ei ole siiski üheselt selge. Üks seletusi seostab seda märja ala või üleujutusala tähistusega. Teine hüpotees viitab jõe endisele nimele – mida rekonstrueeritakse kui „Gdania“ –, mis võis kanduda selle kaldal asuvale asulale. Samas ei tohiks Gdani käsitleda Motława kindla ja dokumenteeritud varasema nimena.
Vesi on seega kohal isegi linna nime üle peetavates aruteludes. Ja linna ajaloos on selle tähtsus juba väga selgelt näha.

Linn, mis kasvas tänu veele
Asukoht Visla jõe suudme lähedal avas Gdańskile võimaluse kaubanduseks ja suheteks kaugete sadamatega. Jõgi ühendas linna sisemaaga ja meri teiste riikidega. Elanikud oskasid neid tingimusi ära kasutada, arendades sadamat, käsitööd ja kaubandust.
Sajandite jooksul muutus ka maastik ise. Soised alad kuivatati ja võeti kasutusele, vee äärde ehitati viljaaitad, töökojad, kortermajad ja sadamatõstukid. Sadamakai ümber ehitati, kaevati kanaleid ja ehitati sildu. Tänane Gdański maastik on mitme põlvkonna pika töö tulemus.
Motława asus selle maailma keskmes. Just selle ümber koondus laevade, kaupade ja inimeste liiklus. Jõgi tõi kaasa jõukuse, kuid tuletas üleujutuste ajal meelde ka oma jõudu. Linna ajalugu hõlmab nii vee kasutamist kui ka püüdeid selle eest end kaitsta.
Sadam meelitas inimesi paljudest paikadest
Gdański tähtsust tõestasid mitte ainult rikkus ja hoonestus, vaid ka elanikkonna mitmekesisus. Kohalikule elanikkonnale lisandusid tulijad teistest maadest: kaupmehed, käsitöölised ja inimesed, kes otsisid tööd arenevas sadamas.
Nad saabusid muu hulgas Saksamaa piirkondadest, Madalmaadest ja Skandinaaviamaadest. Linnas elasid ka inglased ja paljude teiste kogukondade esindajad. Isegi ühe nimetusega tähistatud rühmad olid erineva päritoluga, traditsioonidega ja kogemustega. Üheskoos kujundasid nad Gdański iseloomu.

Üle tuhande aasta muutusi
Nii oluline sadam oli korduvalt võistluse objektiks. Muutusid piirid, valitsejad ja linna riiklik kuuluvus. Linna ajaloost leiame perioode, mil see oli seotud Poolaga, Saksa Ordu valitsemise, Preisi valitsuse ning kahe erineva Gdański vabalinna perioodi.
See oli kontrastiderohke ajalugu. Traagiliseks sündmuseks oli linna vallutamine Saksa Ordu poolt 1308. aastal. Teise suure katastroofi tõi kaasa Teine maailmasõda: elanike kannatused, hoonestuse tohutu hävimine ja sõjajärgne rahvastiku muutus.
Gdańsk on kogenud ka õitsengut. 16. ja osaliselt ka 17. sajandil kuulus see Poola-Leedu Vabariigi rikkaimate linnade hulka ning merikaubandus võimaldas rahastada suurejoonelisi ehitisi ja kultuuri arengut. 20. sajandil mängis linn taas rolli, mis ulatus kaugemale tema piiridest – 1980. aasta streigid ja „Solidarnośći” sünd said oluliseks osaks teel demokraatlike muutuste poole.

Motława on endiselt Gdański süda
Täna kohtame Motława jõe ääres turiste ja kohalikke, kes tulevad siia jalutama, külastavad muuseume või lähevad laevareisile. Paljude hoonete endised sadamafunktsioonid on muutunud, kuid jõgi korraldab endiselt linna ruumi.
Długie Pobrzeże, Targ Rybny, Ołowianka ja Wyspa Spichrzów võimaldavad näha selle ajaloo erinevaid tahke. Veeväravad meenutavad tänavate ühendust sadamaga, viljaaitad ja Żuraw aga aegu, mil sadamaalad olid eelkõige töökohad.
Laeva tekilt on kergem märgata, kui lähedal veele Gdańsk tekkis. galar saab vaadata kaid perspektiivist, mis oli sajandite jooksul sadamasse saabuvate inimeste igapäevane reaalsus. Linn ja jõgi loovad endiselt ühist lugu.
